Nii hea oli end eile kaks korda järjest kahes erinevas seltskonnas kuidagi ootamatult koduselt tunda. Esimeses veini juues, teises juba teed ja kiiresti. Vahel on selline kodutu tunne. Tallinn on tekitanud minus kodutu tunde. Kodus olen kodus, aga mujal tajun mingit rütmi, millega ma ei suuda kaasa plaksutada, täielik ebakõla. Oh, Haapsalu. Kõik on kuidagi peapeal. Aga võib-olla isegi positiivselt. Tahtsin selle kõige peale melanhoolset muusikat kuulata ja plaate (mida ma pole ikka kuid ja kuid kuulanud, meil on kodus enamasti Youtube´i disko, nii harva kui me üldse muusikat kuulame) sirvides leidsin P. tehtud plaadi ja arvasin, et see on raudselt tohutult melanhoolne. Osutus üsna rõõmsaks kogumikuks, aga kohe tervitas mind lugu, mida M. oli Haapsalus mitu nädalat väikeste vahedega ümisenud ja mullegi kummitama pannud, ja siis oli jälle kuidagi kodune.
Sügis on käes. Nagu ikka, saabub ta kuidagi väga täpselt. Kooli alguseks.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment