hobused

Nonii, meil oli esimene läbimäng hobustega. M.-i hobune hakkas perutama ja mina istusin suu ammuli oma hobuse seljas ja imetlesin M.-i vaprust, kes teist nägu tegemata üritas mitte alla kukkuda. „Ma tahan ka maha tulla,“ ütlesin ma nutuse häälega, kui perutav hobune kinni püüti. Aga see juhtus enne läbimängu. Läbimängu ajal tekkis lihtsalt üks tohutu auk sellel hetkel, kui meie oma hobustega sisse pidime tormama. Mikrofonid olid sisse lülitatud ja nii kuulsid kõik, et mina ei julgenud edasi minna, M. vist ei saanud ka oma hobust paigast, tallitüdrukud hoidsid meie hobustest kinni, aga see kõik oli sellest hoolimata nii hirmus. Lõpuks me loivasime kuidagi kohale, kümme minutit hiljem, kui ette nähtud, ja kirgliku põgenemisena see asi küll ilmselt ei paistnud. Vuristasime oma teksti ära ja huuh! siis saabus hetk, mil võisime maha hüpata. Teises läbimängus oli asi veel hullem. Selleks ajaks oli pime ja prožektorid paistsid hobustele otse silma. M. jalutas vapralt hobuse seljas kohale, nii et tallitüdruk teda aitas, mina ei julgenud üldse enam hobuse selga minna, tõmbasin teda ratsmetetest kohale, kuigi see ka ei õnnestunud, kuna ta kartis paaniliselt prožektoreid. Seegi kord ei meenutanud meie stseen ärevat põgenemisstseeni. Lõpuks otsustati ära, et ratsutama ei hakka me üldse. Valgus läheb põlema ja meie oleme hobustega platsis. Hüppame maha ja siis jõuame alles tekstini. Mulle see variant väga meeldib (kuigi mulle meeldiks veel rohkem, kui me jalutaksime hobuste kõrval kohale või jätaksime üldse hobused lava taha), aga natuke piinlik (mis natuke, tegelikult väga piinlik) on selle saamatuse pärast küll ja nende raiskuläinud ratsutamistundide pärast. Ja selle pärast, et M. on nii vapper ja kui tema üksi selles stseenis oleks, siis tõenäoliselt tuleks ta hobuse seljas kohale. Mõtlen küll, et see ratsutamine on vist ikka rohkem meestel veres.
Ja siis veel need mikrofonid, mis lõplikult paljastasid tõsiasja, et ma ei oska laulda. Enne, vaikselt fonole kaasa ümisedes, hakkasin juba ise kohati uskuma, et äkki ma ikka natuke pean viisi, aga see illusioon on nüüdseks pühitud.
Ilm on siin vihmane. Uni läks vara ära. Nägin jälle mingit väga kummalist unenägu, aga las ta jääb.