must lammas

Nii tore on, kui mu blogi kommenteeritakse. Justkui ei peakski monoloogi tühja ja lõputusse virtuaaluniversumisse, vaid siiski dialoogi.

Ruudi muide on meie pere must lammas (ehk siis üsna vastupidi, ta on perekond Räpaste puhas lammas). Tõeline pedant. Aga kui minu ettekujutus oli enne ühest pedandist järgmine: ei tekita ise mingit segadust, koristab vargsi teiste järelt kõik ära, siis Ruudi on seda ettekujutust tugevasti muutnud. Ruudi muudkui külvab segadust - valab piima maha, viskab suure osa toidust (pool meelega ja pool kogemata) põrandale, oma riietele ja lauale, tõmbab asju maha jne. Ise ta ei korista midagi ära, aga nõuab teistelt laitmatu korda. Näiteks tuleb kõik lauale pudenenud pudrukübemekesed kohe ära pühkida, toidukorra lõpuni oodata ei või. Seda nõuab Ruudi karmilt riieldes ja käega pudrule osutades. Ja ka mahavalatud piim tuleb kiiresti ära pühkida, muidu saab riielda. Ükskord ta kurjustas isegi sellepärast, et puder ei olnud ringikujuliselt ainult taldriku keskel, vaid paar lusikatäit olid täiesti ebasümmeetriliselt ka ääre peale sattunud. Ja oi, kui ta avastas plate, mida ma olen kasutanud maalimise aluseks, siis sain akrüüliplekkide eest ka korraliku peapesu.