Nii. Keskendun nüüd taas oma blogi põhiteemale - Eurovisioonilie. K. käis eile külas ja näitas mulle Serbia laulu (mille suhtes ma muutsin täielikult oma arvamust, kui sain teada, et see on Goran Bregovici looming) ja ütles, et see ongi ju David Bowie. David Bowie tahab olla David Bowie, aga see mees ju ongi David Bowie. Just nagu Michael Jackson oligi Darkside, samal ajal kui kõik metal-artistid üritavad olla Darkside. Vaatasime ka mitme aasta tagust kreeklaste eurolugu "Sagapo" (geniaalsuse tipp!), mis oli ka tõesti-tõesti Darkside. Nii hirmus, et ma ei suutnud seda lõpuni vaadata.
Rääkisime muide K.-ga umbes viis tundi jutti sellest, kui haige ja väärastunud on ühiskond meie ümber. Nagu Rooma riik enne langust, jõudsime järeldusele, huvitav kas neil oli samasugune tunne. Ja tegelikult on ju nii põnev. Vaadates selles valguses, et nafta saab kohe otsa, kliimasoojenemine ei luba jätkata samas rütmis. Et mis siis saab. Nii põnev-nii põnev.
M. on ära ja chillime Ruudiga kahekesi. (Praegu Ruudi magab ja mina chillin üksi (konstantselt, järjepidevalt, tinnin-tähhin, ühesõnaga).)
Loen veidrat raamatut "The Secret", mis räägib sellest, kuidas mõtted ja tunded mõjutavad elu ja asju sinu ümber. See kõik kõlab väga loogiliselt, aga tekitab miskipärast mingit tugevat trotsi või põlgust, sest raamat on täis näiteid a la "Kui sa mõtled iga päev oma uuele ilusale autole, siis sa saadki selle ja võid oma vana auto ära visata!" või "Elan nelja miljoni dollarilises majas, mul on naine, kellest unistavad kõik mehed (!), ma reisin pidevalt ringi ja seda kõike sain ma tänu õigesti mõtlemisele!" Mis mõttes õigesti mõtlemisele? Keskkonna suhtes küll ilmselt mitte ja kui eesmärk on saada naine, kellest unistavad kõik mehed, siis vist ikka ei ole selles peakeses kõik päris õigesti...
Kui keegi oleks jutustanud raamatus sellise loo: "Naine jättis mu maha, mind vallandati, olin sunnitud kolima tänavale ja nüüd kõik inimesed põlgavad mind... aga sellest hoolimata olen ma ääretult õnnelik, kuna oskan õigesti mõtelda", siis tahaksin vist küll seda õpetust proovida. Aga seal ei olegi midagi teha, ameeriklaste jaoks võrdub õnn asjadega.
Jah, nagu see, kui lätlaste eurolaulik (meenutab ju muide näitlejanna E.P-d) küsis käredalt lauldes, et "Miks me elame, kuni me sureme?", arvas K.: "Kas sul on mõni teine ettepanek? Või noh, ma tõesti ei tea, miks SINA elad, kuni sa sured..."
Sest meie oleme ju need targad ja õiged, ülejäänud ühiskond on hukas ja rumalad.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
2 comments:
Mind ka segas selle raamatu puhul, et ma pean universumilt kogu aeg nänni välja lunima, manifesteerima asja käes ja hilpu seljas, korterit ja autot. Aga laiendame seda ja tellime universumilt hingerahu tarbekauba asemel.
hmm.. jah, hingerahu! asi on lihtsalt valesse valgusesse seatud. nii et rumalad ka näidetest aru saaksid. ma näiteks mõtlen ilusa auto asemel mõelda näiteks kunstilistest eesmärkidest. mõte on ju õige.. lihtsalt mäkdonaldsi pakendis.
Post a Comment