zen

Kirjutan midagi mitte-eurovisiooni-teemalist ka.
Korteris, kus me elame, elas kunagi mu vanaema. Käisime tal tihti külas ja nii on siia kogunenud ka mõningaid meie ammuseid asju. Leidsin näiteks ühe õe vihiku, peale kirjutatud "Emakeel". Sees kaks äärmiselt huvitavat teksti. Esimesel lehel:

rasmus pontus ja lontu
tema polnud nende killast
kes tagantjärele oma
kannatuste üle kaeblevad
nüüd oli ta jälle vaba
ja rõõmus koer kes
tundis huvi üksnes
selle vastu mis ta peremees
järgmiseks välja mõtleb
ta peremees kuivatas varksi
pisarad

Diip. Ja teisel lehel:

JõuluMuinasjutt

Elas kord üks väike ingel ta tahtis väga inimeseks saada aga see ei õnnestunud tal kuidagi. Siis otsustas ta maa peale õnne otsima minna kui ta maa peale jõudis kohtus ta rebasega ja küsis Kallis rebane võiks sa mind inimeseks Muuta ja rebane Muutiski ja ingel oli elu lõppuni
ÕNNELIK

See on küll väga zen jutt. Eriti kammib see, et Muutmised on kõik suure tähega. Ja et viimane sõna (õnnelik) on kirjutatud eraldi reale ja väga suurelt.

Loodan, et õde ei pahanda, et ma tema tekstid siin avalikkuse ette tõin...