Loen Miguel de Unamunot: "Võib-olla on just haigus oluline tingimus, et toimuks see, mida me nimetame progressiks, ja progress ise on ka mingi haigus." See haakub minuga praegu, kuna olen haige. Ergo progressiivne.
Üritasin end küll mõttejõul terveks ravida, nagu raamat õpetas. Tõesti üritasin. Aga no ei õnnestunud. Lõpuks lõin käega.
Meil on nüüd väikesest pedandist veidi kasu ka. Õpetasime talle, kuidas põrandat pühkida. Ja nüüd, kui ta mahla maha ajab, läheb ta ise põrandalapi järele, pühib mahla ära ja viib lapi tagasi (selle asemel, et meiega kurjustada). Loodan, et varsti hakkab ta võtma tube tolmuimejaga üle, seejärel nõusid pesema ja süüa tegema. Ja mina ainult chillin. Vot see on progress.
No comments:
Post a Comment