Ruudi arvab nüüd, et ta peaks ümber nimetatama Kahuriks. Sest ta on omasõnutsi "selline poiss, kes armastab väga relvi". Korra varem on ta ütelnud, et ta on "selline vanem vend, kes armastab tüdrukuid, suuri poisse ja relvi". Vanem vend on ta muidugi meie kiisule Vaarikale, kes sai oma nime Ruudi lemmikkaisulooma Maasika järgi.
Vaarikas just näribki praegu ma jalgu. Ja oeh, see kassipidamine on ikka raskem, kui ma ette kujutasin/mäletasin. Nagu kahe lapsega, ma ütlen.
Aga igaljuhul on Ruudi keeranud oma elus uue lehe. "Ma enam ei mängi tüdrukut," ütles ta ükskord otsustavalt. "Sest vanemad vennad ei mängi tüdrukuid ega titasid." Nüüd on siis ainult relvad.
See tüdrukumängimise periood oli muide väga pikk ja ma ei ole sellest siia kordagi kirjutanud, sest see oli teema, millesse ma ei osanud kuidagi suhtuda ja millest ma pigem vaikisin, et mitte üheltki "targemalt emalt" mingeid "õigeid" näpunäiteid saada. Igaluhul käis Ruudi meil terve suve kodus (oleks meeleldi ka õues käinud, aga ma ei lubanud) kleidiga, kandis juustes patsikumme ja klambreid ja rääkis koguaeg, et talle meeldivad ainult tüdrukute asjad ja roosa värv. Oma kleit oli tal sellepärast, et ma ei tahtnud ühel hetkel enam oma roosasid riideid tema moosiplekkide meelevalda ohverdada. Nüüd on aga tema roosalilleline kaltsukakleit kusagil unustatult tolmumas ja nagu ma juba ütlesin, on Ruudi keeranud oma elus uue lehekülje. Vägivaldse vanema venna lehekülje.
Peaks äkki ise ka uue lehekülje keerama.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
1 comment:
Hahaaaa nii hea
Post a Comment