Sügis oleks nagu saabunud ja mina ravin ennast sügiseti kahe looga: selle ja sellega. Noh, ja muidugi see, sest vaatamata sellele, et ma olen ema, jään ma igavesti siiski ka emoks (see nutikas kalambuur ei ole mu enda välja mõeldud!). Noh, ja siis veel...
Eile käisin elus esimest korda peol tantsimas. Ja mõtlesin, et miks ma küll varem pole nii teinud. See, et sellistel pidudel peab midagi tarbima või kellegagi suhtlema, on müüt. Vahel ju võib vahetada ööune mõnetunnise tantsusessiooni vastu. Keha ütleb aitäh.
Üldse olen viimasel ajal ootamatult palju inimesi näinud ja ootamatult suures trajektooris ringi liikunud.
Ja kui ma D.-ga kokku pidin saama, ütlesin talle telefonis: "Mul lõppeb nii kolme-nelja ajal."
"Töö või?" küsis ta.
"Ei, proov. Või tähendab jah, töö. Töö? Jah, töö." Täiesti harjumatu mõte.
No comments:
Post a Comment