Ühel õhtul, kui Ruudi üritas jälle hambapesust kõrvale hiilida ja ma talle jälle sööbikust ja pisikust rääkisin ja ütlesin, et mina väga tahaksin, et temal oleksid kümne ja kahekümne ja kolmekümne aasta pärast kõik hambad ikka suus, ohkas tema pärast paljutähenduslikku pausi: "Lapsed ei saa oma emmedele kõike lubada."
"Mida sa mulle siis lubada ei saa?" imestasin.
"Seda, et mul oleksid hambad alati suus," vastas tema.
No comments:
Post a Comment