Ruudi on vahepeal nii palju kildu visanud, et olen sunnitud veidi kirjutama.
No näiteks: "Kui inimesel pole raasukestki süüa ega juua, siis kõigepealt sureb ta janusse, siis nälga ja siis sureb päris ära."
Ja kui M. ja Ruudi vaatasid koos "Pehmeid ja karvaseid" ja seal öeldi, et "Rahvas ei tea midagi!" oli Ruudi hakanud protesteerima, et teab küll. M. oli seepeale olnud üllatunud ja Ruudi pidi edasi seletama: "Rahvas teab küll, mina näiteks tean seda, milleks tuletõrjujatel on kirved." Ja seejärel oligi Ruudi pikalt ja põhjalikult seletanud, kuidas tuletõrjujad saavad kirveste abiga põlevasse majja ja niimoodi palju inimesi ära päästa. Ja jutu lõpuks poetas Ruudi veelkord: "Niiet rahvas teab küll. Mina tean."
Ja siis olid Ruudi ja M. vaadanud surnud vanavanaisa pilti ja M. oli pikalt ja laialt temast jutustanud ja muidugi mitu korda maininud, et praeguseks on vanavanaisa juba surnud. Ja kui M. tema eluloo kokku võttis sõnadega "...ja siis ta jäigi vanaks" lisas Ruudi ohkega: "...ja hakkaski surema."
Surmateema on meil praegu põhiline. Olen vist kunagi sõnastanud seda kui "teise maailma minek" ja nüüd Ruudi esitab mulle küsimusi selle teise maailma kohta justkui oleks see mu isiklik tagatuba. Vahepeal tekkis tal väike mure ka selles osas, et kas süda jääb keha juurde ja muutub mullaks või saab südame sinna teise maailma kaasa võtta.
Ma usun, et vast saab kaasa.
No comments:
Post a Comment