Ruudist

Kui me eile hommikul teatrisse läksime, ütles Ruudi: "Seal teatris see lavastaja ütleb, et lülitage oma mobiiltelefonid välja. Ma siis võtan igaks juhuks oma mobiiltelefoni kaasa."
Ja tagasi tulles autos lausus ta mõtlikult: "Ma lihtsalt hingan ja vaatan." Väga zen. Vahel ongi ju vaja lihtsalt hingata ja vaadata.
Ja nüüd mängib ta ühte oma lemmikmängudest - väikse tita mängu. "Mina olen selline väike tita, kes ei oska kõndida ega rääkida," seletab ta, kui ta ennast minu hommikumantlisse mähib ja kusagile pikali potsatab. "Pane mind kusagile üles või alla vedelema. Sest väiksed titad ikka pandakse kusagile vedelema," õpetab ta. Ja kui ma koos selle hiigel-väikse-tita-pompsuga aruti taha istun, et kõike seda üles kirjutada, küsib ta: "Miks see arvuti on loll?"
"See arvuti ei ole loll," ütlen ma. "Miks ta peaks loll olema?"
"Aga Mammi ikka ütleb, et see arvuti on loll," vastab Ruudi.
Vahele jäi!