"Ruudi, sa ei tohi sokis õue minna. Keegi ei käi sokis õues. Või käib?"
"Jah-jah."
"Kes käib sokkidega õues?"
"Soki-inimesed."
"??? Kes need soki-inimesed on?"
"Onud."
"Mis onud?"
"Pahad onud?"
M. arvas, et murdvargad, kes liiguvad sokis, et neid kuulda poleks, ja kes ühtlasi on väga pahad onud.
Küsisin õe käest mõnda aega tagasi, et ta soovitaks mulle mõnda head raamatut, sest juba ammu ei ole ma midagi siira vaimustusega lugenud. Tema soovitusteni ma ei jõudnudki, sest paar päeva tagasi sattusin kooli, kust leidsin kastist kirjaga "Võtke raamatuid!" Tõnu Õnnepalu Pariisi päeviku (mis on ilmunud küll pseudonüümi ja teise pealkirja all) ja sattusin vaimustusse. Mul on tavaks kirjutada vahel raamatutest inspireerivaid tsitaate välja. Selle raamatu puhul muudkui ainult kirjutaks ümber. Mõtlesin, et peaks vist koopiamasina appi võtma, sest käsi hakkab juba väsima. Et teeks äkki tervest raamatust koopia. Ha-ha, see oli väike nali, eks.
Aga üks ilus mõte sealt siiagi: "Ma tean, et me kõik elame elu, mille me endale oleme valinud, ükskõik kui vastumeelne ta ka ei tunduks. Me oleme ta kord välja mõelnud ja siis elame teda. Siis pole enam midagi parata. Ohtlik on välja mõelda, ohtlik on unistada endale elusid, sest pärast neid tulebki elada."
Jaanipäeva veetsime Soomes. Neli päeva autos. Mmmm.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
2 comments:
hmm, aga see ei hakka sul läbi saama? et tooks täna mulle või nii...?
Ei hakka. Mu hoog rauges, kuna me oleme viimased õhtud hoopis filme vaadanud. Mitte ühtegi muide, mida soovitada. Aga ma katsun kiiresti läbi lugeda ja siis toon hea meelega.
Post a Comment