palju õnne!

Mul on täna sünnipäev. Kinkisin endale sünnipäevaks Olümpia küpsiseid (kes veel ei tea, siis nende eest võib mind ükskõik mida tegema osta (aga pärast seda saatuslikku kostüümiproovi, millest ma varem kirjutasin, lülitasin nad mõneks ajaks oma menüüst välja)).
Tänasel päeval on sündinud veel Bach, Ionesco ja Tina Turnen (samasugused staarid nagu mina). Ja surnud on sel päeval näiteks Karl Jungholz ja Johannes Vares. Ja ühtlasi on täna Mongoolia iseseisvuspäev.
Ja mainida võiks ka seda, et meil on täna esietendus. Ehk siis - pidupäev ja põhjuseid selleks kui palju!

tõde loomade ja inimeste kohta

Jalutasime Ruudiga hilisõhtul koju ja Ruudi lausus väga mõtlikult ja ohates: "Loomad on loomad. Inimesed on inimesed. Üks täht on taevas. Aga kahte tähte ei ole taevas." Ja edasi ta vaikis. Minu arvates oli see väga zen, kuigi taipan isegi, et see on nüüd see koht, kus minuski lööb välja lapsevanemlik sõgedus, mis kõiki oma lapse sõnu ja tegemisi vaieldamatult geniaalseteks peab.

konveier

Ruudi istub auto tagaistmel ja vaatab elektriposte: "Uskumatu, kui... Uskumatu, kui...!"

Elu nagu konveieril, või elu nagu simulaakrum, nagu ma endalegi ootamatult filosoofilises sms-is suutsin sõnastada.

K. käis külas ja ma istusin ja kuulasin tema lõputult huvitavat juttu ja sain aru, et see, mis praegu näib päris-elu koopiana, võib osutuda palju pärisemaks, kui see, mis kunagi kusagil (loodetavasti) tuleb. Võõraste keskel, omadest eemal, veelgi konveierimal konveieril, isegi aru saamata, mida, miks ja kellele sa toodad.

Kirjutan vist praegu lihtsalt selleks, et endale meelde tuletada, et ma olen siin kusagil veel olemas. Olen kirjeldamatult väsinud ja kuulan, kuidas Samuli Putro laualab, et ta mind armastab.

Ah ja muide - meile antakse iga prooviga üha rohkem riideid selga, nii et kui keegi ostis meie tükile juba pileti ära lootuses näha paljaid noori naisi, siis võib ta selle pileti heaga kellelegi ära kinkida.

Keegi võiks mulle Olümpia küpsiseid tuua.
:(
:(

Turku päevikud - esimene ja viimane osa

J6udsime Turku yleeile 6htul ja juba ma otsustasin, et see linn mulle meeldib. Nagu Peterburg ja nagu London ja nagu Tartu ja ilmselt nende linnade yhiseks nimetajaks on j6gi. Yhes6naga - siia ma v6iksin jääda kyll.
Eilne etendus läks minu meelest halvasti, aga D. kiitis seda parimaks etenduseks seni. Prozhektorid olid natuke liiga kuumad, lava oli natuke liiga väike ja publikut oli ka kuidagi h6redalt. Hilis6htu veetsime ujudes, terakest rummi juues ja lauamängides (ma ikka nii armastan lauamänge!). Nyyd ootan J.-i, et minna koos titepoodi otsima. Ruudi tellis mu käest reisi pealt rongi (tuletas seda veel telefonitsi meelde, nii vara see väljapressimine juba algabki!) ja J.-l on plaan oma elukaaslase lapse armastust asjadega v6itma asuda (väike nali, eks). Ja 6htul jälle etendus, millele järgneb väike vastuv6tt.

Eestis olles tahtsin pikalt blogida yhest seigast, mis mul kripeldama jäi ja mis mind yhtaegu 6nelikuks ja veidi murelikuks tegi, aga kuna aega polnud, siis pidasingi targemaks sellest, pigemini temast, mitte kirjutada, sest nagu kursa6de P. elutargalt ytleb: "Mis sa sitta ikka torgid, hakkab haisema!" Aga vahel muudab taaskordne p6rkumine vastu suurimat enesekesksuse ja hoolimatuse myyri, mida tean, mind lausa tänulikuks. Aitäh, aitäh, aitäh selle eest, et ma oskan hoolida, et mulle keegi v6i miski korda läheb. Sest kui m6ned tunnid hiljem nägin P. silmades muret, mida ma ka omast käest hästi tunnen ja mida v6iks kokku v6tta umbes sellise lausega "Aga v6ib-olla siiski ei peaks MINA TANTSUlavastuses osalema?", oskasingi teda lohutada sellega, et kui sa p6ed, siis järelikult sa hoolid, ja kui sa hoolid, siis see ongi ilus. Ja ma olen täitsa r66mus, et Ruudi, erinevalt oma m6ningatest sugulastest, ei oska veel kirjutada-lugeda-t6lkida-lavastada, sest nagu ytles 6ppej6ud T.T., kui olin esimesel kursusel: "Eks see anne on yks sitt värk." Ja tagasi tulles P. 6petuss6nade juurde - mis sa sitta ikka torgid. S6naga - olen 6nnelik, et ma ei ole ise see andehunnik, kes elust läbi läheb oma sarmi ja talendi ja intellektiga k6ikide armastust ja usaldust v6ites ja seda jätkuvalt ja jätkuvalt kuritarvitades, saades ikka andeks lihtsalt selle pärast, et tema on ju tema, ise samas hoolimata kellestki v6i millestki.
V6ib-olla siiski poleks pidanud kirjutama. Aga see oli mul veidi hingel.

Ja kui naaseme Eesti, siis hakkab yks l6putu tants jälle pihta. Ahjaa, pärast esimest kostyymiproovi ja avastust, et ega seda kangast meie peale just ylearu ei raisata, otsustasid k6ik tydrukud söömise l6petada.

Yhes6naga, kohtume!