Mulle kingiti ootamatult paar vaba tundi. Selleks, et panna filosoofia ettekanne kokku ja korrata homseks etenduseks teksti. Ja siis peaks veel millalgi Rahvusraamatukokku minema. Magada pole ka ammu saanud. Vabad päevad - millal teie veel tulete? See hullumeelsus on jälle alanud. Ainus nõks on sellega mitte kaasa minna, mitte hulluks minna.
Õnn seisnebki olukorraga leppimises, otsustati täna ühiselt. Aga samas, selles koolis on ikka tunde ja loenguid, mille pärast tasub käia. Olen tänasest hommikust endiselt lummatud.
No comments:
Post a Comment