Tegin eile sõbrapäeva puhul šokolaadimuffineid vahukoorega ja pikutasin Ruudi lõunaune ajal tunnikese voodis, vaatasin aknast välja ja lugesin mingit ääretult jaburat raamatut. Tundsin end jälle täislaetuna ja valmis uuteks seiklusteks.
Ja nüüd täna öösel magasin täpselt 0 tundi (kusjuures üldse mitte närvi minemata ja unetust sõbralikult aktsepteerides - progress seegi!) ja nüüd olen alguses tagasi. Oeh, ei saa isegi öelda, et tahaks magada. Sest ma ju ei taha, õigemini ei suuda. Tahaks ammendamatuid jõuvarusid.
No comments:
Post a Comment