muumid ja Grotowski

Kas teadsite, et tänapäeva lapsed teavad a priori, millised näevad välja muumid.
"Ruudi ja Mirt, kus on aken?"
Mõlemad näitavad akna poole, sest neile on juba kuid õpetatud, kus on aken.
"Kus on kass?"
Mõlemad näitavad kassi pilti, sest neile on õpetatud, milline näeb välja kass.
"Aga kus on muumi?" viskan ma õhku lahendamatu mõistatuse.
Ja mõlemad näitavad Ruudi särgi peale, kus on muumitrolli pilt. No Ruudi veel, äkki keegi oli kunagi talle seletanud, et see tüüp tema särgi peal on muumi (mina talle igatahes seda rääkinud ei olnud). Aga Mirt polnud ühtegi muumitrolli varem näinudki. Müstika.

Ühel hommikul ärkasin ja vaatasin, et Ruudi istus põrandal ja luges vaikselt Grotowskit. Aga ühel öösel magas Ruudi püstijalu. Ta oli nimelt pähe võtnud, et ma pean teda öö läbi paitama. Ja kui ma umbes veerand tunni pärast otsustasin, et ma ei jaksa hommikuni tema voodi kõrval seista ja teda silitada, siis nõustus ta pärast pikka jonni sellega, et ta seisab meie voodi kõrval ja ma paitan ta pead seal (meie voodisse tulemisest keeldus ta kategooriliselt). Põse pani ta voodinurgale, jalad jäid aga põrandale. Ja nii ta sinna suikus ja seal ta hommikuni magas.

M. käis jalgpalli vaatamas ja ostis jalgpallipasuna ja Ruudi puhub praegu mu ajusid lõhki.